Mul on igav üksinda siin

Külmas küünis magada

Hakkaks õige astuma

Ja Viiu poole vaatama

Ukse taha uluma

Ja sisselaskmist paluma

Hirm on aga minu pääl

Et kuidas külast läbi saan

Penid on kõik peksetud

Ja väga välja õpetud

Nad mu ligi tõttavad

Ja kintsust kinni võtavad

Ei jää muud kui üksinda

Siin külmas küünis magada