Intro:
Armastus kui aadli andam
Päikse pihta äikse löök
Suurest soost kerjuse kandam
See kui nälja pihta Hera köök
Ma vajan vaikust... või kisada
Mul liig olla siin, sõidan vihaga
Ja ma hiilgaks kui siid sinu piha peal
Aga on piin olla siin selle viha peal
40 kraadi saatanat, silmes näen kannusid
Selegroog teemandist, aga ikka alla vandusin
Ilu pani nõrkema, kui jalad eemale sammusid
Mu ajupooled teevad kukepoksi ammu siin
Ja osapooled selles ringis kaua ammusid
Nagu lehmad karjamaal ühte punkti valgusid
Loevad lehest Marjamaa oma palvusi
Ja leiavad ühe haldjana oma almusi
Aga tiivad on tihedalt kleebitud kokku
Ja nõnda pusklevad sokud alla vandusid
Randusid merel või keset ookeani kandusid
Põhjaga ma põhjala sulgnäpp abiellusin
Ref:
Maailm on sassis ja kaks ahvi määgivad
Kolm karu söövad rohtu, puudel õunad käärivad
Neli tähte hääbuvad, õied peos närbuvad
Üksi jäävad need, kes seda kõige vähem väärivad
Maalides kasse viis mahvi kopsus kärvavad
Paavstid joovad viskit ja soldate värbavad
Kuue ahte lõhn lööb ajus pillid lärmama
Üksi jäävad need, kes seda kõige vähem väärivad
Kui mu suhkur seisis toosis, ei söödud seda ära
Ja mu uhkus istus toolis ning kostnud tema kära
A mu puhkus võttis loodi ja viskas tasakaalu ära
Ja mu suksu muutus lootsiks, viskas vette minu pära
Kaks võõrast silma ajukoopas vahivad
Hull ei anna adu ja peab ikka jahtima
Kui kull mul kõnnib radu, vikat jahtumas
Mu kuklas nagu madu, järsku aiman ma
Et liialt olnud sadu päiksepaistega
Ja vikerkaarte radu sammund pimedas
Värvilist kuldhelki mustvalgelt nägin ma
Nüüd oma peegelpilti ei suuda näha üksinda
Röövik soovib muutuda ja lehel hööveldab
Löö mind oma pilkega, küll siis ma mööbeldan
Öösel oma kilkega lööb taifuuni sööstlema
Su silmis hall kuu külm, a mu pilk peabki jahtuma
Ref:
Maailm on sassis ja kaks ahvi määgivad
Kolm karu söövad rohtu, puudel õunad käärivad
Neli tähte hääbuvad, õied peos närbuvad
Üksi jäävad need, kes seda kõige vähem väärivad
Maalides kasse viis mahvi kopsus kärvavad
Paavstid joovad viskit ja soldate värbavad
Kuue ahte lõhn lööb ajus pillid lärmama
Üksi jäävad need, kes seda kõige vähem väärivad
Külm varisemas kokku, kui soojad saavad tugevaks
Ma hoian eemale oma lõkkest, et see mind ei põletaks
Tule kuma on kena ja ma selle sädet ei unusta
Ma tahan olla tuhk, et viibida leegile taas lähedal
Läbin dünamiidi õhkeid, sest soovin taas olla ma unelmas
Ma ei kustuta mõtteid, kardan, et ei näe valgust tulemas
Kui oksad praksuvad, siis laavajõed löövad vohama
Aga magma ammu tardund ja mul jääb üle vaid ohata
Ja nüüd ma kaanin vett, sest seda voolab liialt välja
Sahtlid ummistatud, ma ei tahtnud küsimustega halba
Kuigi mu hing tahab süüa, siis peab ta jääma nälga
Sest hundiisus hüüad oma kaela matustepärjad
Ambur laseb nooli juba üle poole aasta pilvedesse
Poetan pilku oma rahusse nagu viirastusse
Hoida enda lähedal ja võtta embusesse
Loota võin ju vähemalt, kuid pean tõmbuma enda sisse
Ref:
Maailm on sassis ja kaks ahvi määgivad
Kolm karu söövad rohtu, puudel õunad käärivad
Neli tähte hääbuvad, õied peos närbuvad
Üksi jäävad need, kes seda kõige vähem väärivad
Maalides kasse viis mahvi kopsus kärvavad
Paavstid joovad viskit ja soldate värbavad
Kuue ahte lõhn lööb ajus pillid lärmama
Üksi jäävad need, kes seda kõige vähem väärivad
Kui maalin kaneelirulli, jätan enda käe sest eemale
Soovidele alludes valaksin hapet veele keevale
Parmupilli tinistus viiks mõtted muule teemale
Kuid hommikuti ärgates saabun taas ma oma peenrale
Ka ritsikate laul ei suuda ilma ilustada minu jaoks
Mälestusi taon, et need peast mul kordki lõpuks kaoks
Seintes juba augud, uued müürid asemele jaoks
Pahtel otsas, silmis hetked tekitamas kaost
Maailm sassis, kaks ahvi muutund lammasteks
Looted langend alla mu pensionisammastest
Abordijärgne olek ja ilma oma hammastest
Uus kaotab pea saades enda vana sarnaseks
Pool aastat kopajuht ja headust kokku ajand
Peale tuleb nutt ja tuksis on taaskord mu majand
Linnuke müürid ära lõhkus ja sillutas mu metsarajad
Pani metsa põlema, sest tal polnud enam metsa vaja
Ref:
Maailm on sassis ja kaks ahvi määgivad
Kolm karu söövad rohtu, puudel õunad käärivad
Neli tähte hääbuvad, õied peos närbuvad
Üksi jäävad need, kes seda kõige vähem väärivad
Maalides kasse viis mahvi kopsus kärvavad
Paavstid joovad viskit ja soldate värbavad
Kuue ahte lõhn lööb ajus pillid lärmama
Üksi jäävad need, kes seda kõige vähem väärivad
Ma kui paat aerudeta
Yin ilma Yangita
Trell ilma vangita
Džinn ilma lambita
Ma kui paat aerudeta
Yin ilma Yangita
Trell ilma vangita
Džinn ilma lambita
Ma kui paat aerudeta
Yin ilma Yangita
Trell ilma vangita
Link ilma Pargita
Ink ilma värvita
Ilm päiksepaisteta
Sõna ilma lauseta
Ise olen hingeta