Maast-madalast marsid sa püssi all, emaks-isaks on olnud armee

Iial küsimusi ei esita

Mida kästakse, seda ka teed

Sa ei tea, mida tähendab julmus, kuid su pilgus on mõrvarlik läik

Kuni lebad kord nimetus kalmus, silmad kinni ja suus veremaik

Veremaik põletab keelel, veremaik tuhmistab meeled

Veremaik küljes leival ja veel, veremaik painab hauaski veel

Oled katse, mis läinud on rappa

Sind ei tiivusta üllad ideed

Sa ei oskagi muud kui tappa ja tapad, sest kästakse

Pole väljaspool sõda sul elu

Puudub maailmal sinu jaoks paik

Tõe, sõpruse tröösti ja ilu

Matab endasse veremaik

Maast-madalast marsid sa püssi all, emaks-isaks on olnud armee

Iial küsimusi ei esita

Mida kästakse, seda ka teed

Miski ometi kurvaks su muudab, taamalt kostab kui öölinnu huik

Kuuli rauda veel lükata suudad ja tead, et kuulil on vere maik