Jume tume nagu kesköös, sünge ja udune

Kesksuvel läbilõikeid aastatest teen

Ära käinud põhjas, seal on sompus ja hägune

Muld tundub kerge, kuid vara oleks hääbuda veel

Sest nüüd ma räägin, maailm paneb tähele

Paljajalu õunaaias, miiniväli, tähelend

Ja distsipliinid kogunevad, kurvad üksik-koduemad

Helista kui läheneb - hommik mida häbened

Hundikarjas paljas lammas maha murrab süsisid

Jaht käib, prahtpäid, ärtusid kui tuvisid

Hõljutan kui vaip mis lendab

Kolmas päev on päev, mil maha maetud laip tõuseb ülesse

Ja vaatab iseennast

Selline legend on, by the way ma oskan räppida

Vili mis on keelatud ma sündind seda näppima

Tervitan neid usse, kes end peavad mu sõbraks

See on mu teine tulemine, sa alles ajad omal kõvaks

Sa oled mul teine, teisel käel

Teine mina, teine hääl

Teine tulek, teine päev

Sa oled mul teine, teisel käel

Teine mina, teine hääl

Teine tulek, teine päev

Ma olen üks neist, kes hinni hoidnud pükstest

Sellest ajast kui Eesti räpparid respektisid veel üksteist

Sellest ajast kui mulle anti mu nimi

Kui Telliskivi tänaval liikusid veel telliskivid

Maha joonistatud on piirid

Enne kui mul olid võidud, olid mul viigid

Enne kui mul olid viigid, olid mul trukid

Enne kui mul olid sõrmused, olid mul nukid

Enne kui ma Atlandit ületasin iga aasta

Aga polnud võimalust võtta sind kaasa

Need ajad on ümber, kuula hoolikalt jünger

Kõik mis vajaksin on kaunid naised

Kergelt tulnud raha

Paberi ja pliiatsiga pahandan ma publikut

Jälle leiutan ma ratast

Võidetud on tuulikud, plahvatuslikult

Sest "Võit" andis bensu ja "Kõik" andis tikud

Sa oled mul teine, teisel käel

Teine mina, teine hääl

Teine tulek, teine päev

Sa oled mul teine, teisel käel

Teine mina, teine hääl

Teine tulek, teine päev

Sa oled mul teine, teisel käel

Teine mina, teine hääl

Teine tulek, teine päev

Sa oled mul teine, teisel käel

Teine mina, teine hääl

Teine tulek, teine päev