Vetevaim anna mulle õnne kalavetel

Metsavana hoia mind kui sünkjas laanes ekslen

Näkid meelitage vaenlased me piirijõkke

Salasõnu sosistage, viige voolu rüppe

Poseidon suuna kurssi mil olen teel ma veel

Hephaistos jõudu anna lüüa tulist terast veel

Üle jõe mind Charon vii sel tunnil tundmatumal

Elüüsiumi väljad tunduvad nii ahvatlevad

Ja kinnisilmi usume me mehi valges

Ja kinnisilmi kummardame higi palgel

Ja ajad muutuvad nad peavad muutuma

Kuid muutumatuks jääb me soov miskit uskuda

Jumal valva üle kõigi meie tegemiste

Kurja küüsist päästa, vii meid Issanda rüppe

Et ahvatlusеst oleks puhas meie mainе meel

Ja riigipöördest oleks puhas meie mässav keel

Sa ohverdasid oma ihu minu patu eest!

Ma ohverdan nüüd oma ihu Usu katku eest!

Ja kinnisilmi usume me meest valges

Ja kinnisilmi usume me lunastust ta palgel!

Ja ajad muutuvad nad peavad muutuma …

Soolo: Egert

Kas oled kuulnud, puhumas on uued tuuled?

Nietzsche, Schopenhauer, Russell … neist veel sa kuuled

Ja viimaks teame kuis maailm meie ümber toimib

Kus kõik on seotud, põimund, alistame usu tondi

On Jumalast vaid järgi kaduvväike osake

Ja seegi püüti kinni Šveitsi pinna sügavustes

Kui tahad näha jumalat, ma annan sulle peegli

Kõik muu on pelgalt … vaid hüpoteesid!

Ja kinnisilmi usume me mehi valges

Ja kinnisilmi usume me ikka mehi valges

Ja ajad muutuvad nad peavad muutuma

Vaid muutumatuks jääb me soov miskit uskuda

Küll ajad muutuvad nad peavad muutuma

Kuid muutumatuks jääb me soov miskit uskuda